neljapäev, 2. juuni 2016

TIKKUDEGA EI TOHI MÄNGIDA!


Olime oma hommikused askeldused just lõpetanud ja ootasime muusikatundi minekut kui äkki hakkas tööle tuletõrjealarm. Mis nüüd küll saab?! Ehmunud näod ja veidike nuttugi, aga õpetajad teadsid küll, mis teha tuleb. Kiirelt koguneti välisukse juurde ning sealt juba õue. Vaatamata jahedale ilmale ei olnud meil aega jopesid otsida, sest teadsime, et kõige olulisem on kiirelt majast lahkuda.

Õues olime veidi jahmunud, sest peale lasteaialaste ei olnud maja ette kogunemisplatsile veel kedagi jõudnud ja arvasime juba, et alarm läks mingi rikke tõttu tööle. Aga peagi paiskus kooli peauks valla ning ka koolilapsed tormasid majast välja. 

Selgus, et tegemist on siiski õppusega ning olime uhked, et jõudsime lasteaialastega esimesena majast lahkuda. Abivalmis direktor tõi lasteaialastele ka soojad riided järele ning onu päästeametist kiitis kogu kooli-ja lasteaiaperet kiire tegustemise eest.

Nädal algas õppusega, aga paar päeva hiljem, 28.aprillil, sõitis lasteaia ette suur punane päästeauto. Õnneks mitte sellepärast, et tulekahju kustutada. Päästemeeskond tuli hoopis lasteaialastele selgitustööd tegema, kuidas tuleõnnetust ära hoida ning mida teha siis kui põleng on siiski alguse saanud. Lapsed olid usinad kaasarääkijad ja oma arvamuse avaldajad. Teadmisi tuleohutusest oli kõigil -  kellel vähem kellel rohkem. Tuttav oli ka number 112 kuid paraku tunnistas enamus lapsi, et ei teagi oma kodust aadressi kui abi vaja kohale kutsuda.

Päeva põnevaim osa ootas loomulikult õues. Kes siis ei tahaks suurt punast ja veidi hirmuäratavat tuletõrjeautot päris lähedalt uudistada ning isegi sisse istuda. Ei kartnud lapsed lõpuks sedagi kui vilkurid tööle pandi ja auto huilates õuelt minema sõitis.




Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar