neljapäev, 30. aprill 2015

SÜDAMENÄDALAL MATKAMAS

Matkamas armastame me käia üsna tihti. Jüripäeval otsustasime ette võtta teekonna Holstre-Polli. Käime sealgi pea igal kuul kui ilm vähegi lubab ning näeme suusaradade ääreses metsas alati midagi põnevat. 
Lisaks kasulikule kõndimisele nägime seekord palju kevade märke: metsaalune oli sinililledest sinine, tee äärtes märkasime kollaseid paiselehti, sattusime peale sipelgate usinale askeldamisele, aitasime kahel konnal ohutult sõiduteed ületada ning lõpuks kohtusime kahe sõbraliku kassiga, lisaks leidsime veel oravate poolt näritud käbisid.









neljapäev, 23. aprill 2015

KUIDAS LIHAVÕTTEJÄNES MEID NINAPIDI VEDAS



Teiseks ülestõusmispühaks pidid lapsed kodudest kenad värvilised pühademunad lasteaeda tooma. Saime kõik koos imetleda, kelle lihavõttekaunistused toredamad ja kelle munad ikka värvilisemad ja kaunimad on. Selleks sai isegi väike näitus üles pandud.

Siis aga otsustasime kaasavõetud munad korvi panna ning metsa jalutama minna, et seal  üks korralik koksimisvõistlus maha pidada.

Ilm oli soe ja päikeseline, seepärast suundusime oma lemmikteekonnale Linajärve äärde. Õpetaja Tiia tahtis järele vaadata, kas saaksime oma hilisema munasöömispikniku Linajärve sauna juures teha ning läks olukorraga lähemalt tutvuma. Seniks jäi õpetaja Kadi koos lastega metsalagendikule juttu puhuma.
Varsti kostus metsast kõva kisa ja puude vahelt ilmus õpetaja Tiia suure jooksu ja väga ehmunud näoga. "Tulge appi, tulge appi - üks suur Lihavõttejänes võttis mul munakorvi ära ning lippas metsa!"

Lapsed kiirustasid kohe metsarajale ning suundusime kõik koos saunataguse platsi poole, sest sinna oli ka jänes päkkade välkudes kadunud. Kohale jõudes, märkasid poisid kohe, et kännu otsas ilutses meie roosa munakorv. Nojah, korv oli küll alles, aga paraku oli see tühi!
 Kus on meie värvilised munad?
Esimesed terased olid aga juba põõsa alt ühe värvilise muna avastanud. Selge pilt - Lihavõttejänes oli munad metsa alla ära peitnud.
 Ja lapsed asusidki  mune otsima.




Kui kõik olid munad peidukohtadest üles leidnud, asusime koksima.




Munade koksimisega kaasnes rõõmus segadus ja ega lõpuks enam aru saanudki, kelle muna kõige vastupidavam oli. Igatahes jäid lõpuks kõigist munadest järele vaid värvikirevad koored.

Arvasime, et nüüd on paras aeg lasteaia poole jalutama hakata kui äkki keegi hõikas, et leidis jänesekakahunniku. Loomulikult tormas kogu lastekamp uudistama. Paistiski esialgu nii, et tegemist on jänesepabulatega, aga lähemalt uurides selgus, et Lihavõttejänes on tahtnud meiega natuke nalja visata ja šokolaadikommide näol künka otsa hoopis maitsva kingituse jätnud.

Oh seda Lihavõttejänest küll!


Kui me oma lõbusalt matkalt tagasi jõudsime, ootas meid lasteaias päris jänku, kellele kõik soovijad pai teha said.




neljapäev, 2. aprill 2015

PÄIKESELIST JA SOOJA KEVADET OODATES



Kalendri järgi on kevad juba paar nädalat vana, aga millegipärast näitab päike end harva ja ilmad on ikka veel üsna talvised. Ega me lasteaias sellest end palju häirida lase. 

Muidugi tahaks ikka rohkem ja rohkem aega õues veeta, aga ka toas jagub põnevat tegemist. 

Oleme mitmeid vahvaid asju meisterdanud, maalinud ja joonistanud.

Metsamaterjaliga purgi kaunistamine


Klaaskuulidega trükkimine

Teokarpidest raamidega pildid
Valmistume lihavõttepühadeks - munad ja tibud



Munade kaunistamine värvilise liivaga


Muru kasvab...

ja kirsidki juba õitsevad!



PILLIMÄNGURÕÕM