reede, 18. november 2016

HOLSTRE-POLLI MATKARADADEL


 Kui lasteaia ümbruses on matkaringe juba piisavalt tehtud, siis oleme ikka pikema jalutuskäigu ette võtnud ning Holstre-Polli suundunud. See on meie  lemmikteekond, kus juba vanad tuttavad kui ka uued avastused ees ootavad.

24.oktoobril, kui koolilapsed olid kodudes vaheajarõõme nautimas, otsustasime meie  vaadata, milline näeb välja hilissügisene loodus Holstre-Pollis.
Kõigepealt saigi metsaalune läbi uuritud, männi-ja kuusekäbisid otsitud ning mahalangenud värvilisi puulehti korjatud.



Kraavipervel kükitades uudistasime, kas mõni konn pole magamaminekuga hiljaks jäänud, sest kevadisel matkal olime ju neid seal kohanud. Konnad aga olid juba end kraavimutta peitnud. Üks väike põnn arvas, et ehk näeme siis vähemalt krokodilli, aga teadjamad ruttasid väikesele kohe  krokodillide elupaiga kohta selgitustööd tegema.



Ime küll, aga kolletunud heinakõrte vahelt vahelt piilus üks hiline kukeseen, saades  vahelduseks uhkele üksindusele laste suure tähelepanu osaliseks. 



Lapsed asusid õhinal veel seeni otsima, aga paraku tulemusteta. Näppu jäi oksaraage ja käbisid ning lõpuks leiti pehkinud känd, mille all arvati olevat metslooma mahajäetud elupaik.




Kaasavõetud õunad olid juba söödud kui märkasime metsas imeilusate punaste viljadega puud. Loomulikult tuli järele proovida, kas need õunad ka süüa kõlbavad. Veidi hapud ja kõvad, aga sobisid küll. 





Teekond kulges mööda asfaltrada ning peagi jõudsime staadionile, kus tegime lühikese peatuse, et viimaseid energiavarusid jooksmisele kulutada. Tagasiteel jäi nii mõnegi matkaselli samm üsna töntsiks, aga keegi ei virisenud ja lõunasöögi ajaks jõudsime kenasti lasteaeda tagasi.

Märkimist väärib veel seegi, et lasteaial on nüüdsest päris uued maanteeametilt kingiks saadud helkurvestid, mida sel matkal esmakordselt kandsime. 


NOORED JALGPALLURID

Reedeti saame võimlas kokku jalgpallitreeneriga, kes juhendab lasteaiarühma treeningtundi, mis sisaldab mängulisi harjutusi palliga ja ilma, koostöö õppimist kaaslastega, treeneri korralduste kuulamist ning kõike muud vajalikku, mis jalgpallitrenni juurde käib.

Nii mõnigi tulevane jalgpallur seisab esialgu arglikult väljaku ääres, aga peagi tahab ka ise koos sõpradega platsil palli taga ajada. Kui ei proovi, siis ei saa ju teada, kas jalgpall meeldib või mitte.





ÕPETAJATE PÄEV

Õpetajate päeval on meil toredaks traditsiooniks, et nii koolis kui lasteaias asendavad päris õpetajaid koolilapsed. 5.oktoobril olid õpetajarollis Mõmmikute rühma kunagised kasvandikud Melany Lensin ja Liisbeth Pärna.
Enamasti valitakse lasteaiaõpetajate asendamine seetõttu, et väikeste lastega on tore tegeleda ning arvatakse, et pisikestega saab lihtsamini hakkama kui suurtega. Kui oleme päeva lõppedes noortelt õpetajatelt muljeid uurinud, siis kuuleme tihti et lasteaias õpetajaks olemine oli oodatust tunduvalt raskem, nõudis palju tähelepanu ja pidevat valmisolekut lapsi abistada.
Melany ja Liisbeth olid väga toimekad ja tublid õpetajad ning nende juhendamisel valmisid kastanimunadest ja tammetõrudest isemoodi sügisloomad.





TANTSUTUNNIS


On suur rõõm, et  selgi aastal saavad lisaks koolilastele ka lasteaialapsed õpetaja Kristi Pajuste juhendamisel tantsutundides osaleda. Teisipäeva hommikupoolikud mööduvad suures võimlas rütmiharjutusi tehes ja rahvatantsu liikumisi õppides.







Kõige väiksemadki seavad püüdlikult õpetaja valvsa pilgu all oma esimesi tantsusamme





Loodame väga, et meie lasteaiast sirguvad tulevikus nii mõnedki tublid rahvatantsijad.

neljapäev, 17. november 2016

VÄIKESED MATKASELLID

Septembris ei jätnud me matkama minekuks ühtki võimalust kasutamata. Kui ilm vähegi lubas ja muid tegemisi segamas polnud, siis panime rõõmsad kollased vestid selga ja hakkasime astuma.
Holstre ümbrus pakub jalutuskäikudeks ja looduse avastamiseks rohkelt võimalusi.
Esialgu tegime lühemaid ringkäike, aga peagi olid pisemadki matkasellid juba Linajärve äärde jõudnud ning ka Holstre-Polli metsarajad ei jäänud meil vallutamata.
Emmed issid said vaid imestunult käsi kokku lüüa kui kuulsid, millise pika jalutuskäigu nende põnnid vapralt vastu pidasid.







Ei juhtu just tihti, et lasteaia lähedal oleval karjamaal saab lehmakarja kohata. Meil see ühel sombusel hommikupoolikul õnnestus ning lapsed said lehmi päris lähedalt uudistada.



Matka jooksul tuli päris mitu korda puhkepause teha ja küll siis oli hea kaasavõetud porgandeid või õunu näksida.