esmaspäev, 19. detsember 2016

RÕÕM ESIMESEST LUMEST!

Olid möödunud ainult mõned päevad viimase kukeseene leidmisest ja punapõsksete õunte noppimisest kui 2.novembri hommikul õue astudes leidsime eest koheva lumevaiba.
Kõige enam oskasid sellest rõõmu tunda loomulikult lapsed








neljapäev, 15. detsember 2016

LINAJÄRVE ÄÄRES

31.oktoobril kasutasime ilusa sügisilma ära selleks, et minna jalutuskäigule Linajärve äärde.


Mõni väiksem matkasell kurtis vahepeal väsimuse üle ja otsustas tee ääres jalgu puhata.



Peagi leidsime pehkinud puunotid, mille peal kogu seltskond istet  võtta sai.
Kuulasime hilissügisese metsa hääli - aegajalt kostis varese kraaksatusi ja üksikute lindude säutsatusi kuid enamus ajast valitses rahulik vaikus. Nuusutasime sügise lõhna, mida oli mahalangenud lehtedega metsarajal hästi tunda.






Tagasi lasteaeda jõudes, ootas lapsi ees üllatus. Aknalauale olid tont teab kust tekkinud kõrvitsavaimud - Halloween ikkagi!



LASTE KUNSTITÖÖD - SÜGIS



















reede, 18. november 2016

HOLSTRE-POLLI MATKARADADEL


 Kui lasteaia ümbruses on matkaringe juba piisavalt tehtud, siis oleme ikka pikema jalutuskäigu ette võtnud ning Holstre-Polli suundunud. See on meie  lemmikteekond, kus juba vanad tuttavad kui ka uued avastused ees ootavad.

24.oktoobril, kui koolilapsed olid kodudes vaheajarõõme nautimas, otsustasime meie  vaadata, milline näeb välja hilissügisene loodus Holstre-Pollis.
Kõigepealt saigi metsaalune läbi uuritud, männi-ja kuusekäbisid otsitud ning mahalangenud värvilisi puulehti korjatud.



Kraavipervel kükitades uudistasime, kas mõni konn pole magamaminekuga hiljaks jäänud, sest kevadisel matkal olime ju neid seal kohanud. Konnad aga olid juba end kraavimutta peitnud. Üks väike põnn arvas, et ehk näeme siis vähemalt krokodilli, aga teadjamad ruttasid väikesele kohe  krokodillide elupaiga kohta selgitustööd tegema.



Ime küll, aga kolletunud heinakõrte vahelt vahelt piilus üks hiline kukeseen, saades  vahelduseks uhkele üksindusele laste suure tähelepanu osaliseks. 



Lapsed asusid õhinal veel seeni otsima, aga paraku tulemusteta. Näppu jäi oksaraage ja käbisid ning lõpuks leiti pehkinud känd, mille all arvati olevat metslooma mahajäetud elupaik.




Kaasavõetud õunad olid juba söödud kui märkasime metsas imeilusate punaste viljadega puud. Loomulikult tuli järele proovida, kas need õunad ka süüa kõlbavad. Veidi hapud ja kõvad, aga sobisid küll. 





Teekond kulges mööda asfaltrada ning peagi jõudsime staadionile, kus tegime lühikese peatuse, et viimaseid energiavarusid jooksmisele kulutada. Tagasiteel jäi nii mõnegi matkaselli samm üsna töntsiks, aga keegi ei virisenud ja lõunasöögi ajaks jõudsime kenasti lasteaeda tagasi.

Märkimist väärib veel seegi, et lasteaial on nüüdsest päris uued maanteeametilt kingiks saadud helkurvestid, mida sel matkal esmakordselt kandsime.