kolmapäev, 18. jaanuar 2017

TEADUSTEATER

Toredad noored Viljandi Gümnaasiumist kirjutasid meile ja pakkusid välja, et tulevad lasteaialastele teadusteatrit tegema. Võtsime pakkumise lahkelt vastu, sest lasteaiarühmas on sel aastal nii palju päris pisikesi põnne, kellega on üsna keeruline väljasõitudel käia. Pealegi on teadusteater erinev tavalisest teatrist, sest saab palju põnevat näha ja kuulda ning ka ise käega katsuda või etenduses osaleda.
14.detsembril kogunesimegi üles saali, kus teadusteater aset leidis. Isegi osad koolilapsed, kellel parasjagu muud teha polnud, arvasid, et etendus on nii huvitav ja tulid koos lasteaialastega sellest osa saama.















JÕULUEELSED ASKELDUSED


Piparkookide küpsetamine on alati meie jõulueelsete toimetuste hulka kuulunud ja nii ka sel aastal. Kõige rohkem huvi pakub muidugi kaunistamine.









Kui eelmistel aastatel oleme meisterdanud hulgaliselt päkapikke ja põhjapõtru, siis seekord otsustasime, et võiks lammastele päkapikumütsid pähe kleepida ja nii neist jõulu-uted saidki.




HEIMTALI JÕULUMAAL


Käes oli 6.detsembri lõunauinaku aeg, aga selle asemel, et tuttu minna, seisid lasteaialapsed koos eelkoolirühmaga kooli trepil ja ootasid Võlubussi.

"Näe, tulebki!" hüüdis keegi teravsilm ja siis märkasid ka ülejäänud ootajad eemalt lähenemas  üsna tavalist bussi. Aga ei, päris tavaline see polnud, sest bussi juhtis Põhjapõder isiklikult ja kui väljast tundus buss sarnane kõigi teiste omataolistega, siis sisemuses avanes tõeline muinasjutumaa.



Võlubuss sõidutas põnevil lapsed Heimtalisse, kus ootas pikas mustas kuues Jutuvestja, kes tutvustas Päkapikkude kooli ümbrust ning juhatas teed sepikotta.  Puude vahel võiski märgata punakuubesid ringi jooksmas ja lapsi piilumas. Loomulikult andsid ka lapsed valjuhäälselt märku kui mõnd päkapikumütsis tegelast märkasid.


Peagi jõudis lastekamp keldri juurde, mille lahtisest uksest immitses suitsu. Mis seal küll põletatakse? Lapsed sammusid Jutuvestja kannul julgelt trepist alla hämarasse ja suitsusesse keldrisse. Keset ruumi põles lõke ja selle läheduses toimetas üks mees. Selgus, et see on sepp, kes asjalikult seletades oma tööd lastele tutvustama asus. Sepa osavate haamrilöökide all valmis mõlemale rühmale kingiks rauast nael.


Keldrist pääsenud, said lapsed jälle värsket õhku hingata ning Jutuvestja lahkel juhatusel astusime sisse Päkapikkude koolimajja. Seal ootasid lapsi tädid, kes asusid agaralt õpetama, kuidas savist kenasid jõuluehteid voolida saab.



Kribinal-krabinal tehti jõuluehted valmis ning pandi alusele kuivama.
Kuid siis ootas ees midagi eriti põnevat. Jutuvestja suunas lapsed hiireuru juurde, mille avaus keset koridori laiutas. Julgemad vupsasid avausest sisse ja kadusid silmist. Peagi olid kõik lapsed kogunenud lobamokast Hiiremamma koju, et kuulata katkematut jutuvada hiirte põnevast elust. 



Kui armas Hiiremamma lõpuks jutustamisest väsis, suundusime trepist üles suurde saali, kus nägime Päkapikukooli laste esituses toredat näidendit.
Peagi oli aeg uuesti riidesse panna ja õue minna. Jutuvestja kannul liikusime metsarajale ning eemalt oli näha üht onni, mille ees toimetasid memm ja taat. Õigemini taat toimetas, aga Memm oli tukkuma jäänud. Laste kilkamise peale virgus ka Memm ning seletas, et oli suurest pannkoogiküpsetamisest ära väsinud ja korraks silma kinni pannud. 
Memm ja taat kutsusid lapsed oma onni ette kaetud laua äärde. Seal uhkeldasid kobedad pannkoogid, magus moos, punapõsksed õunad ja soe taimetee. Küll oli maitsev! 




Kui kõhud olid kenasti pannkooke täis söödud ja moosiviirud põskedelt ära pühitud, korraldas Jutuvestja jooksuvõistluse. See tegi lastele palju nalja, sest Jutuvestja ei teadnud päris täpselt ise ka, kus on start ja kus finiš ning vahepeal tuli üleüldse selg ees joosta. Kohale jõudsid lõpuks kõik ning kõik pääsesid ka ühisele pildile.

Enne ärasõitu said lapsed paitada ka imearmsaid jänkupoisse.


Põhjapõder oma bussiga juba ootas meid kui lahked Päkapikud kõigile lastele kommi jagasid ja hüvastijätuks lehvitasid.

reede, 13. jaanuar 2017

MARDID JA KADRID


 Mardipäeval otsustasime end mardisantideks maskeerida ja eelkoolirühma juurde santima minna. 
Laulsime tavapärase laulu sellest, kuidas mardil küüned külmetavad ja varbad valutavad, aga selle asemel, et ande oodata, viisime hoopis ise külakosti.



Kui kätte jõudis kadripäev ootasime, et kadrisandid külla tuleks. Ja tulidki!
Seekord olid eelkoolirühma lapsed kadrisandid ja üheskoos sai maha peetud vahva kadritrall.








ISADEPÄEV

Isade-ja emadepäeva tähistatakse meie lasteaias ikka koos kooliga, sest paljudel lasteaialastel õpivad siin koolis õed ja vennad ning siis on võimalus kogu perel koolimajas üks tore õhtu veeta.
Isadepäevale pühendasime terve nädala, sest ettevalmistusi jagus igasse päeva. Rääkisime isade töödest ja sellestki, millised isad välja näevad. Isasid sai joonistatud ja neile kingitusi meisterdatud.
Meie kõige väiksemad tegid issidele kingiks kleepetöö.



Suuremad aga meisterdasid tikutopsist isa ja kleepisid selle kaardile.


Küsisime lastelt, et miks on issi Sulle tähtis ning saime toredaid vastuseid.
Henry: "Ta remondib autosid. Issi kasvatab loomi ja teeb emmele süüa kui emme tööl on"
Hendrik-Matheus: "Issi lubab mänguasju osta, aga emme ei luba. Issi korjab meile metsast vaarikaid"
Hendrik: "Issi aitab auto lumest välja"
Kenert: "Issi teeb tööd, vahel remonti ja aitab kommi süüa"
Kevin: "Issit pole kodus, aga kui on, siis vaatab telekat"
Grete-Liis: "Issi käib tööl ja õhtul mängib lastega"
Viola-Maria: "Issi tantsib minuga"
Andres: "Issi võtab traktoriga sõitma ja mängib minuga"


Pereõhtul veetis lastega lõbusalt aega Pipi, kelle poolt organiseeritud tegevused haarasid kaasa nii väikeseid kui suuri.