See küsimus "vaevas" meid juba pikemat aega. Kust ikka paremat vastust leida kui tuleb kohale minna ja uurida. Et oleme ajaloohuvilised, siis tahtsime teada, et kuidas vanasti piimast igasugu maitsvaid ja kasulikke tooteid tehti ning seetõttu valisime oma reisi sihtkohaks Piimandusmuuseumi.Sõit sai teoks 17. mail.
Kohapeal võtsid meid vastu väga lahked tädid, kes kohe oma valdusi tutvustama asusid ja kõikvõimalikke anumaid ja tööriistu lastele vaatamiseks ja uurimiseks näitasid. Saime teada, kuidas vanasti kohupiima, juustu, hapukoort ja võid tehti. Kus ja kuidas piimatooteid hoiti kui külmkappe veel olemas ei olnud ning millistes suurtes nõudes piim meiereisse kohale veeti.
Kui majas oli ringkäik tehtud, juhatati meid ruumi, kus kõik said valged põlled ning peakatted. Lapsed võtsid laua ümber istet ning tädi Tiina juhendamisel asusime kokku segama karaskitainast.
Väikesed pagarid said käe valgeks st jahuseks teha. Ühise töö tulemus pandi panniga ahju küpsema.
Nüüd võtsime ette võiteo. Vahukoor masinasse ja kõik said järjest vändata ja vändata ja veelkord vändata. Esialgu lõbus, hiljem juba päris raske.
Ja vedelast valgest vahukoorest oligi saanud ilus kollane või.
Aeg oli ka karask ahjust välja võtta ning nüüd tuli päeva parim osa - oma kätetöö tulemusel valminud ahjusooja karaski ning värske või maitsmine. Nämm!
Tänasime lahket muuseumirahvast ning läksime õue, et hoovis ringi vaadata. Sealt leidsime piimapuki, mis peagi laste lemmikronimispaigaks muutus ning mõtlesime, et taoline pukk sobiks ka lasteaia mänguaeda.
Illm oli ilus ning tuju hea. No kuidas sa ikka tagasi lasteaeda lähed. Rääkisime bussijuhile "augu pähe" ning ta sõidutas meid hoopis Lõhavere linnamäele, kus oli oi kui palju uudistamist, põnevat ja vaatamisväärset.
Olles linnamäe vallutusretkelt tagasi jõudnud, ootas piknikuplatsil meid bussijuht Jüri poolt süüdatud praksuv lõke ja kaasavõetud lõunasöök.
Kõht täis ja ees ootab tagasisõit lasteaeda, kus tuleb .... tuttu minna. Ei taha! Ei taha magama!
Palun, palun bussijuht Jüri vii meid veel kusagile! No kuhu siis?
Aga Olustveres on ponid ja teisi loomi ka.
Ja bussijuht Jüri sõidutaski meid Olustverre, kus kohtasime lisaks ponidele veel vanu tuttavaid alpakasid.
Oli väga vahva päev!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar