neljapäev, 2. juuni 2016

NÕIAD JÄLLE HOLSTRES

Kuidas ka ei pingutaks, kuidas ka ei püüaks - ikka läheb kevadel nii kiireks, et ei jõua kõigest toimunust õigel ajal kirjutada.
Lohutuseks võib öelda, et midagi kirjutamata siiski ei jää - kõik tuleb väikese või siis natuke suurema hilinemisega, aga tulemata ei jää.
Oleme jõudnud aprilli lõppu, kalender näitab paraku juba juunit ning õues on praegu 28 palavusekraadi.

29.aprillil oli samuti imeilus soe päev, mis järgnes üsna viludele ja vihmastele ilmadele. Ilmselt tegutsesid nõiad juba eelmisel õhtul, et endale trallitamiseks ilus ilm kohale nõiduda.


Kokatädile "kolli" tegemas
Ükski nõid ei ole rumal ega saamatu. Nõiad peavad olema väga head loodusetundjad. Sellised nõiatarkused meeles mõlkumas, asusime teele.
Staadionile jõudes tuli nõiahaktistel rinda pista kergemate ja raskemate ülesannetega, vastata keerulisematele ja pisut kergematele küsimustele, joosta, püüda, otsida ja leida. Nõidadel oli vaja tunda loomi ning teada, kus nad elavad ning koguda taimi, millest valmis võlupilt.




Kalliskivide võlumine

Mis putukas see küll on?

Mõni küsimus oli päris raske
Võlupildi tegemine taimedest ja muust leitud kraamist pakkus nõidadele tegutsemislusti.








Natuke väsinud nõiad lonkisid luudasid järele lohistades lasteaia mänguaia poole. Ei saanudki veel pikniku pidada - ees ootas uus katsumus. Igaüks pidi üles leidma just tema jaoks peidetud musta karbi, millest leitud oksa, lille või muu asja kohta tuli aru anda, et millega tegemist. 
Osade nõidade jaoks oli see imelihtne, osadel aga tuli kukalt kratsida ja alles teiste abiga vastus leida.





Lõpuks ometi sai kaasatoodud nõiasöögid ja nõiajoogid välja tuua ja suur nõidade söömaaeg võis alata.




Kui nõiakõhud sööki ja jooki täis olid, siis kinkis suur nõid Keiu igale nõialapsele medali koos helendava kiviga.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar