NÕIAD TULID TONT TEAB KUST.

Igal aastal on saanud aprillikuu viimasel päeval tavaks, et meie lasteaiarühmast saab hoopis koledate ja vähem koledate nõidade  kohtumispaik.
Loomulikult on kõigil nõidadel kaasas oma
sõiduvahend -luud, mis uhkelt seina najale pargitakse. 

Ja ega siis nõiad mingit tavalist toitu pole nõus sööma. Nõidadele maitsevad hästi küll ussikesed, küll konnad ja mõnikord isegi varbaküüned, lisaks veel erilised nõiajoogid. 

Nõidade päev algas seekord ämblikuvõrgu punumisega. Selgus, et ega see nii lihtne töö polegi, aga lõpptulemusega võis rahule jääda ja edaspidi saaks ämblikule konkurentsi pakkuda küll.

Paigalistumine ja punumine pole nõidade jaoks teadagi mingi õige tegevus ja kui turgutuseks mõned ussikesed hamba alla olid pistetud, siirdus käratsev ja huilgav nõiakari õue, et luuasõitu teha ning igasugu muid nõiatempe ette võtta.

Luuad olid üsna taltsad ja viisid nõiahakatised suurele staadionile, kus taheti kõigepealt järele proovida kui kaugele luuad ilma nõiata lennata suudavad. Iga luuaomanik teadis ise, kuidas oma luuast kõige pikem lend välja meelitada ja nii saadetigi need kordamööda teele.

Jälle oli vaja keha kinnitada. Seekord maitses hästi peanõia kaelakee, mille küljest iga näljane nõid tüki hammustada sai.

Ämblikud, ussid, konnad - nõidade lemmikloomad! Nõiad võtsid üksteisest kõvasti kinni ja proovisid, kas ussi pea saab saba kätte või mitte. Sai küll, aga lihtne see polnud.

Nõiad katsetasid veel kui kaugele võib lennata üks lilla kummik ning selgitasid välja, kes on kõige kiirem nöörikerija.

Püüdmise mäng ehk "Must nõid" lõppes aga suure tohuvabohuga, kus väikesed nõiad suure nõia kätte said ja enam lahti lasta ei tahtnud .

Ja oligi aeg nõidade piknikuks. Mida kõike ära ei söödud!

Nõidade päeva kõige oodatuim osa on suur otsimise mäng, kus nõiad pidid muru sisse peidetud pulgad leidma. Otsimise ja leidmise õhinat jagus tükiks ajaks, sest vanemad nõiad juba teadsid, et iga  pulga eest saab õnneloosi lunastada.

Kõik väikesed  nõiad jäävad pikisilmi järgmist nõidade päeva ootama.