Ettevalmistused pühadeks algasid meil juba varakult ja saime pea iga päev mõne toreda kaunistuse valmis meisterdada.
Kõik saigi alguse muru külvamisest, anumateks seekord munakoored. Suuremad külvasid ka kassimuru, mis kiirelt kõrgeks kasvas ning loodetavasti kasside poolt söödud sai.
Järgmisena võtsime ette munade kaunistamise. Esialgu oli tegemist paberist väljalõigatud munadega. mis praeguseni õitsvate kirsi - ja pajuokste küljes ripuvad.
Siis jõudis järg tibude, kanade ja jänesteni, kes on samuti tavapärased lihavõttekaunistused.
Ja kes muu meile ikka rõõmsavärvilisi mune toob - ikka täpiliste kõrvadega lihavõttejänkud!
Ülestõusmispühade teisel pühal võtsid osad lapsed kaasa nii sibulakoortega värvitud mune kui vahvaid lihvõttekaunistusi.
Mõnusalt soe ja päikesepaisteline ilm kutsus lapsi mänguaeda ning seal jagus põnevust küllaga. Peagi hüüdis keegi, et "Oi, leidsin muna!". Mõne aja pärast kõlas samasugune hüüe veel ja veel.
Mune leiti kiigepostide kõrvalt ja liumäe alt, liivakastist ja aialippide vahelt. Eks see kavalpea jänes neid peitmas oli käinud, kes muu.
Lõpuks loeti munad üle, et kas ikka jagub kõigile ning loomulikult järgnes koksimine ja munade söömine.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar