kolmapäev, 30. detsember 2015

REIS ALPAKAMAALE



Detsembrikuu on tegus kuu, sest tuleb ju palju jõuda enne kui Jõulud tulevad.
Kuna eelmisel aastal sai Heimtali imetoredal Jõulumaal käidud, siis sel aastal otsisime veidi teistsugust elamust ja leidsime selle Järvamaalt Wile farmist.
Peale tormiseid ja sajuseid päevi tervitas 8.detsembri hommik meid päikese ja tuulevaikusega, mis oli meie reisi jaoks just nagu tellitud ilm
Tunniajase sõidu järel jõudsime mööda käänulisi metsavaheteid alpakafarmi ja olime tänulikud bussijuht Jürile, kes oskas meid kordagi teelt eksimata väga täpseks ajaks kohale viia.

Bussist väljudes ei lastud meil pikalt ümbrust uudistada vaid jagati lasteseltskond kaheks rühmaks ning osad said kohe alpakadega tutvust sobitama minna kuid väiksemad asusid saunamajas hoopis piparkooke küpsetama.
Piparkoogitegu juhendas valges kitlis Päkapikk

Bussijuhit asus samuti hoogsalt tainast rullima

Kui piparkoogid olid ahju küpsema pandud, tuli farmiperemees ning viis meid alpakaid vaatama ning tutvustas oma hoolealuseid, kellest igal on oma nimi ja iseloom.
Alpakad pärinevad Lõuna-Ameerikast ja neid peetakse vanimateks, umbes 6000 aastat tagasi, inimeste poolt kodustatud loomadeks. Alpakad on väiksemad kui teised kameliidid - kaamelid ja laamad. Neid hakati Lõuna-Ameerikast eksportima alles 1984 aastal.
 Nad on uudishimulikud, aga samas pelglikud ning kameliididele omaselt võivad sülitada kui neile miski ei meeldi. Seda üks pirtsakas alpakapreili meile ka demonstreeris. Alpakad teevad erinevaid hääli, enamasti võis kuulda nende "üminat". 
Alpakasid kasvatatakse peamiselt nende suurepärase villa tõttu. Alpaka vill on läikiv ja siidine, pehme ning luksuslik. Kui sülitav isend välja arvata, siis tundusid ülejäänud loomad sõbralikud ning peremehe poolt väljavalitu lasi end lahkelt silitada, et igaüks saaks villa pehmuses ise veenduda.
 Lisaks väga väärtusliku villa saamise eesmärgil, peetakse neid ka teraapialoomadena.







Loomad üle vaadatud ja ära silitatud, läksime farmi perenaise kutsel vaatama, mida alpakavillaga edasi tehakse.
Alpakavilla peetakse lambavillast 7 korda soojemaks ja 3 korda tugevamaks. Villa esineb 22 erinevas toonis ja sellest tehtud lõnga enamasti ei värvita.
Alpakaid pügatakse korra aastas - kevadel ja kuna alpaka on väga puhas loom, siis villa pesemistarvidust perenaise sõnul polegi.
Alpakavilla kraasimine, ketramine ja kudumine on väga sarnane lambavilla omaga, milles saime veenduda kui astusime sisse perenaise villakotta.
Perenaisel olid ette näidata nii tänapäevased kui vanaaegsed kraasimise ja ketramise vahendid, mida lapsed agaralt uudistama ja järele proovima asusid.


Vanaaegsed kraasid

Tänapäevane villakraas


Muinasjuttudest tuttav kedervars

Vana vokk pakkus kõige rohkem huvi poistele


Elektriline vokk


Alpakavillased sokid


Kui villajutud aetud, siis näitas peremees suurt saani, mille plaanis traktori taha panna, et lastele lumel sõitu teha. Saanisõit jäi paraku lume puudumisel
 tegemata ja et järgmised grupid sõiduta ei jääks, siis soovitasime saanile rattad alla panna.



Huvitavalt ja avastamisrõõmu pakkuvalt  alpakamaalt saime veel ühe põneva kogemuse.
 Nimelt kutsuti meid ühte toredasse majakesse, kus askeldas punase mantliga mees-"Vale -Jõuluvana" nagu ta ise end tutvustas. Tema käsutuses oli  kaamera koos mikrofoniga ja selgus, et igapäevaselt tegutseb ta
Eesti Ringhäälingumuuseumis. Kingikotti tal küll polnud ja vitsakimpu samuti mitte, aga lastelt soovis ta jõulusalme kuulda ning igaüks, kel vähegi mõni salm meeles mõlkus või jõulusoov meelde tuli, sai selle kaamera ees maha öelda. 
Tore salvestus saabus meile juba järgmisel päeval lasteaeda.


Alpakamaa retke lõpetuseks sõime saunamajas kaasavõtud toidumoona ja krõbistasime äsja ahjustvõetud apelsinimaitselisi piparkooke.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar