Ei möödu ühtki kevadet kui me lasteaia aknalauale mullapotte ritta ei seaks. Varasematel aastatel oleme kasvatanud mitmesuguseid suvelilli, kõrvitsaid ja meloneid.
Seekord panime kasvama päevalilled ja arbuusid. Paraku oli kevad nii päikesevaene, et päevalilled venisid hirmus pikaks ja ka arbuusitaimed ei saanud õiget hoogu sisse. Kõik lapsed said siiski oma nimelised taimepotid koju kaasa ning eks sügisel kuuleme, kelle päevalill kõige pikemaks kasvas ja kes kõige suurema arbuusi sai. Igal juhul on uhke tunne kui oled oma käega väikese seemne mulda pistnud ning saad jälgida, kuidas taim aina suuremaks sirgub. Samas said lapsed teada, mida taimed kasvamiseks vajavad ning kuidas taimede eest hoolitsema peab, et silmailu või viljasaaki oleks.
Igal kevadel armastame oma jalutuskäikudel sisse põigata Holstre aiandisse ja nii ka seekord. Et meie endi taimekasvatus korraliku soojuse ning valguse puudumisel väga hästi välja ei kukkunud, siis tahtsime kaeda, kuidas suurtes kasvuhoonetes taimekasvatus käib. Eelmisel kevadel saime põhjaliku ülevaate, kuidas töötab katlamaja, mille katel suure isuga puidugraanuleid neelab. Et meie kliimas on soe aeg nii lühike, vajataksegi köetavaid kasvuhooneid, et taimi ette kasvatada ja soojalembestelt taimedelt saaki saada, selgitas aiandi perenaine.
Seekord vaatasime põhjalikumalt, kuidas kasvavad väikesed beebitaimed taimede lasteaias, ehk siis kõige soojemas kasvuhoones.
Jalutasime suures, värvikirevust täis lillekasvuhoones, kus avanes tõeliselt uhke vaatepilt!
Ühes suures kasvuhoones avastasime võimsa tomatimetsa. Oli see vast kõrgeks kasvanud!
Tagasiteel sõime aiandiperenaise Sille poolt kaasapandud esimesi värskeid kurke ja arutasime, mida taimed kasvamiseks, õitsemiseks ja vilja kandmiseks vajavad.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar